Digitaalsete mängude edasimüük: miks ka väljaandjad sellest võidaksid

Väljaandjad kardavad edasimüüki samamoodi, nagu nad kunagi kartsid piraatlust: nad näevad selles saamata jäänud tulu. Lähemal vaatlusel see hirm ei pea vett, reguleeritud digitaalne kasutatud mängude turg teeniks samuti nende huve. Siin on põhjused.

1. Mängijate baasi laiendamine

Kõigil ei ole vahendeid iga mängu täishinnaga ostmiseks. Kasutatud mängude turg võimaldab neil, kellel on vähem raha, avastada teose, mida nad muidu poleks tähelegi pannud. Sarja esimesest osast võlutud mängija aga on tulevane ostja, seekord täishinnaga teisele osale. Lugu, mida ei ole alustatud, jätkuosa ei osteta: kasutatud mängude turg toidab tulevasi uute mängude müüke.

2. Tulu igalt edasimüügilt

See on peamine erinevus füüsilise kasutatud kaubaga. Praegu, kui mängija müüb plaadi edasi, ei saa väljaandja midagi, kõik läheb edasimüüjale. Ülekantava digitaalse litsentsi süsteemis võib seadus ette näha, et komisjonitasu läheb väljaandjale iga edasimüügi puhul. Kasutatud mängude turg lakkab olemast kahjum ja muutub korduvaks tuluvooks.

3. Kontrollitud turg

Erinevalt kontrollimatust füüsilisest kasutatud kaubaturust on reguleeritud digitaalne turg reguleeritav: litsentside jälgitavus, hinnareeglid, võimalikud ülempiirid. Väljaandja hoiab kontrolli oma ökosüsteemi üle, selle asemel, et seda lihtsalt taluda.

4. Usalduse taastamine

Iga serveri sulgemine, iga mängimiskõlbmatuks muudetud mäng, iga tagasilükatud edasimüük kahjustab veelgi mängijatega loodud usaldussidet. Tõelise, läbipaistva ja õiglase edasimüügiõiguse pakkumine tähendab vastamist sügavale ootusele ning viha allika muutmist müügiargumendiks.

Küsimus ei ole selles, kas need õigused tulevad, vaid millal. Parem, kui tööstus ehitab selle turu enda kasuks, selle asemel et olla hiljem selleks sunnitud halvemates tingimustes.

Pakutud raamistik on üksikasjalikult kirjeldatud meie õiglase edasimüügi seadusettepanekus.